Kolmkeelsed sõnasäutsud

Daniel kirjutas ükskord paberile “M” ja tõi mulle, et “vaata, ma kirjutasin siia sinu. Emme.”

Ei, vastus pole see ilmselge variant, et M nagu Marju, vaid nii hääldatakse hispaania tähestiku M-tähte. [emme]

Varsti on nii, et nad teevad nalju, millest vaid meie Artjomiga aru saame… a la kolmkeelsed sõnasäutsud noh.

Praegu on muidugi hoopis sellised naljad teemas, et “papa, ja hatchu tekk” ja siis “emme, anna mulle adijalka” ja siis mõlemad naeravad hahhhaahhaa kõhud kõveras 😀 Ja siis ma muidugi naeran, et head tegelinskid, mõtlesid alles nalja nüüd välja. Kui nad vaid teaks, et ei leiutanud nad mingit jalgratast, et nt annelinnas niisugust segakeelt ju räägitaksegi 😀 😉 Paidjom v bussijaam.

DSC_0775

Advertisements
Posted in Uncategorized | 1 Comment

Tagantjärgi: halloween

Kuna siin marti ei joosta ja tasuta komm kulub ikka ära… ei tegelikult oleks Halloween isegi kommideta üks aasta toredamatest üritustest Hispaanias (top 10sse mahub kindlasti) 😉

31.okt on lastel koolides kostümeeritud peod (ja jällegi – Daniel oli ka sel aastal vist ainuke rebel kes end kostümeerida ei tahtnud)

1.nov on üldse vaba päev (pühakutepäev vms) ja kuna 2.nov sattus reedele, siis anti ka see vabaks – juuhuu, päris pikad pühad. Ja tegelikult on 2.nov ju ka tähtis päev – mehhiklaste dia de los muertos ulatub natuke siia ka. Isegi Eestis on ju sel ajal hingedepäev.

Täna ehk 3ndal õhtul poodi minnes panin tähele, et inglise kalmistu väravasse oli kogunenud hunnikuteviisi kostümeeritud tegelasi…nii et pühad kestavad veel tegelikult siiani. Oleks isegi uudistama läinud, et mis seal siis toimub, aga seekord on see pikk nädalalõpp nii läbi võtnud, sest…

Esiteks – kooli pidi lastele mingeid hirmsaid sööke kaasa tegema. Ja kostüüm Aleksandrile (ta tahtis väga minecrafti Enderman olla)…Danieliga läks õnneks lihtsalt, nagu mainitud 😀

dav

Üks Danieli klassivend oli mu tehtud õunaampsud kõige hirmsamateks tituleerinud… eks tervislik toit on jube jah 😉

Teiseks – kuna õhtul sadas vihma ja kõik kogupereüritused olid sellepärast kas edasi lükatud või tühistatud, tegime hoopis kodus väike praasdniku. Nii et jälle köögitoimkond ja endale oli ka ju veel vaja miskine kiire kostüüm tekitada.

mde

Ainuke pilt muidugi siis kui laud veel poolkatmata oli

45319878_10215235757158919_4002421083306196992_n

Ja siis läksime Liisi ja Artjomi sõbra Sergeiga ikka linnapeale ringi ka vaatama… ja minust sai WinoSaur. Sellel parem pikemalt ei peatu!

Kolmandaks – see edasilükatud koguperehalloween tuli ka kohe otsa. Lapsed said truco-o-trato-tada ja Artjom oli oma roosa kostüümi pärast pidevalt väikestest lastest ümbritsetud. Üks tüdruk, kes temaga tantsima tuli, sai šoki, kui see karp korra kogemata peast ära lendas ja ta nägi, et seal all on päris inimene 😀

sdr

Aleksandri kommikarp mu tehtud (lapsed aitasid!), Artjom meisterdas oma asjad õnneks ise

31 45380276_351614392260573_5184091612933783552_n

ma proovisin vampiir olla aga hambad ei püsinud suus… 😦

19 45301773_1121332138034480_8869128911011708928_n

dav

Zombie Pigman @ minecraft universe

 

P.S.:

2017 a halloweenist saab lugeda siit: winter is coming

ja 2015 halloweenist siit: tühitähi

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Tasakaalus

Viimasel ajal on kõik jube kenasti tasakaalus – noh et mõned asjad on hästi ja mõned halvasti, nii et kui keegi küsib, et kuidas läheb, siis ei teagi kumba vastata 😀

Nendest asjadest millega ei edene, nagunii rääkida ei viitsi, nii et jagan siin siis positiivset vibe‘i parem 😉

Aaaa, ja raamatu osas on ka vähemalt nädal veel vastust vaja oodata (selline tunne on nagu oleks juba mitu aastat tagasi proovitüki ära andnud, kuigi pole kolme kuudki veel möödas) Selle ajaga kaob ju inspiratsioon ka ära 😀

Aga näitus!!! Tahtsin juba kirjutada, et mu esimene, aga tuli meelde, et kunagi olid mul ju loodusfotod Liivi muuseumis (kuigi mul pole ühtegi foto- ega muud tõestust sellest näitusest), nii et siis oleks õigem hoopis öelda, et Hispaanias esimene. Ja noh, mitte terve näitus, vaid nurgake sellest…ja noh, mitte isiklik, vaid Artjomiga kahepeale 😀  Aga ikkagi tore!

Natuke rohkem inimese tunne kohe.

Kui Daniel aasta tagasi kooli läks ja ma samal ajal airbnb-l otsi kokku tõmbasin, siis tekkis korraks selline kasutu tunne ja hirm, et mis must nüüd saab. Ja kui siia veel liita see, et võõrsil elades peab nagunii ennast ja oma õigust siin olla pidevalt teistele ja iseendale tõestama, siis…njah (immigrandi raske elu noh). Nii et nüüd on vähemalt korrakski süda rahul, et olen millegagi ikka hakkama ka saanud.

44702831_802556606605499_3800243559500611584_n44597666_496014480903417_6234148861254828032_nDSC_660244692614_489064191578143_5252911226832289792_n

Väike teaser-video ka:

 

 

Posted in Uncategorized | 2 Comments

Puuviljahooajad

Millal mida Hispaanias süüa? 😛

 

banana1

manzanas12

apelsin12

 

 

 

 

Mandarina1

 

sidrun1

arbuus1

MANGO1

 

 

pirn1

nektariin1

virsik1

vaarikas1

fresa1

 

granaat1

viigimari1

kiwi1

lychee1

maracuya1

membrillo1

 

 

nispero1

pomelo1

 

chirimoya1

avokaado1

 

 

Posted in Uncategorized | 1 Comment

Tänased päeva näod

Täna käisin pangas uuel pangakaardil järel ja kohtusin maailma kõige coolimat multitaskingutädi.

Ta istus seal oma laua/leti taga ja rääkis mobiiliga, sisestas vahepeal arvutisse midagi ja proovisid seal helistajaga üheskoos milleski selgusele jõuda. Samal ajal viipas ta mind juba oma laua juurde toolile istuma. Ladusin siis tasakesi oma dokumendid juba letti. Tubli pangatöötajana võttis ta minu asjad ka kohe töösse ja jõudis telefoniga rääkimise ajal kuskilt tagaruumist lausa mu uue pangakaardi välja otsida. Kui ta neid ümbrikuid seal lahti harutas, helises ka lauatelefon. Imeline, kuidas ta suutis ühe käega moblat kõrva juures hoida, õlaga lauatelefoni toru hoida (ja mõlemaga korraga kordamööda rääkida…) ja vaba käega minu asju teha + vahepeal välisukse avamise nuppu vajutada, kui nägi, et mõni klient panga ukse taha tekkis. Ok, lõpuks ta tegelikult ikka ütles mobiilikõnele, et oodaku korraks, tal teine kõne ka.

Ja samal ajal suutis ta sujuvalt minult allkirja võtta, mulle uue pangakaardi ulatada ega unustanud isegi passi ega nie-t tagastada.

Arvaks lausa, et äkki oli see hoopis robot, aga samas oli ta selleks ikkagi kuidagi liiga armsalt sõbralik ja inimlik 😀

Teine juhtum oli täna veel. Tulin lastega koolist, astusime trepikotta ja nägin, et lifti ees seisab meie kuri alumine naabrimutttädi. See, kelle koerad on sama tigedad kui ta ise ja keda hirmsasti häirib, et hoovis võreaia küljes jalgrattaid hoitakse ja veelgi rohkem häirib, kui laste jalgrattad lifti vastas trepi kõrval täiesti mõttetult tühjalt seisvas nurgakeses on. No ja loomulikult sisenesime me nüüd nii, et Aleksandr oli oma jalgrattaga kõige ees ja muidugi jõudis ta oma ratta sinna “keelatud kohta” parkida, enne kui ma kohale jõudsin ja nägin, kes lifti ees seisab. Chrisi ja Kennethi rattad ootasid juba seal ees. Kujutasin ette, et kohe tuleb mõnusat sõimu (nagu ükskord suvel enne koolivaheaega) ja pean hakkama seletama, et me ei mahu ju lifti kahe lapse ja kahe rattaga ja toon ratta kohe järgi kui lapsed koju viin.

Aga ei, tädi oli üllataval heas tujus, hoidis meile liftiust lahti ja kutsus ootamatult rõõmsal häälel lapsi sisse. Ei ühtegi märkust Aleksandri ratta kohta :O Daniel siis sõitis oma pisikese rattaga lifti tema kõrvale ja meil Aleksandriga ei jäänud ka muud üle kui sisse astuda 😀 Piinliku vaikuse tekkimise vältimiseks küsisin, et ega jalgrattahoidikute kohta midagi uut teada pole (sest pool aastat tagasi,  kui kogu see jalgrattaprobleem lahvatas, lubas ta, et pannakse jalgrattahoidikud). Ja ohoo, mis ma nüüd vastuseks sain – järgmine nädal juba tulevadki need kauaoodatud hoidikud. Sellepärast ta nii heas tujus vist oligi 😀

cof

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Antonio Banderas

DSC_0207

Ise tegin, 2015 märts

Ma olen siin aastate jooksul paar-kolm-neli korda Antonio Banderast ikka ka unes näinud (päriselus kõigest korra).

Tavaliselt on tegu mingi ametliku olukorraga – ükskord kohtusime nt kinnisvaramaakleri juures, kus ma ta ära tundsin ja käitusin sellegipoolest viisakalt ega jooksnud autogrammi küsima (et fännidehordidele teda mitte välja anda ja ta saaks rahus omi asju seal edasi ajada). Teinekord oli ka midagi analoogset, mul pole isegi meeles enam.

Tänane oli midagi sellist, et kuskil tänaval või baaris (see on hispaanias suht üks ja sama ju) kohtusime, ta aitas mind kuidagi (ma ei mäleta! kas tegi ukse lahti või mul kukkus midagi maha vms) ja tänasin viisakalt ning küsisin kas võin temaga pilti teha. No ja siis Artjom tegigi pilti meist. Mingi smalltalk oli ka, aga sellest ei mäleta ma enam sõnagi, sest see tänane unenägu tuli mulle meelde alles praegu õhtul, kui nägin facebookis scrollides pilti pealkirjaga “Malaga pühapäeva nautimas” ja pildil oli ei keegi muu kui Antonio Banderas oma girlfriendiga.

blogijaoks

Ei see ei ole see Artjomi tehtud pilt, näppasin facebookist. Aga sellest tänavast jookseme lastega tihti läbi ju 😉

Ma mõtlesingi, et kust ja milleks mul sellised lambikad unenäod tulevad, aga nüüd on selge. Ma oskan ennustada, millal Banderas Malagasse tulemas on! 😛 How spooky is that! 😀 Pean mõnele ajalehele ennast ja oma annet pakkuma… Ja selgeltnägijate tuleproovi minema ja… kõik uued karjäärivalikud terendavad silme ees.

Aga tegelikult on ju ikka natuke veider kokkusattumus küll, kui arvestada, et ta ei käi Malagas ülitihti, paari kuu tagant ehk, ja unenägudes ka tihti ei käi. Et niimoodi ühele päevale sattusid need kaks.

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Feria de Malaga

Meil oli juba kuues aasta Malaga feriat näha. Ja oi, kuidas ma feriat armastan! See on kõige ilusam ja koledam aeg 2in1. Ilusaim ja oodatuim, sest linn on pidurüüs, inimesed on pidurüüs, kõikjal on muusika, kontserdid, laulvad ja tantsivad õnnelikud inimesed. Ja niimoodi kümmekond päeva järjest! Pahupool on see, et kuna see melu algab iga päev juba ennelõunasel ajal, siis umbes kell 19 või 20 paiku näeb kesklinn päris jube välja – kui muidu on purjus hispaanlane üliharuldane vaatepilt, siis feria ajal saab seda imet liigagi palju näha, õhtuks on terve vanalinn purjus ja oksendavaid alaealisi ja allakolmekümneseid täis. Ja see aroom – okse ja tänavapuhastusvahendi kooslus – official feria lõhn minu jaoks. Aga õiged ferianautlejad on tegelikult selleks kellaajaks juba ammu recintole läinud. See on hiigelsuur ala linna servapool, millest pool on nö tivoli ja teine pool casetad e peopaigad. Neid on seal sadu ja igale maitsele ja vanusele. Paljudes on lisaks söögile-joogile ka kontserdid – flamencost diskoni, kõike leiab. Umbes päikseloojanguni voorivad ringi hobukaarikute ringkäigud ja see on oma iluga minu jaoks ka üks ägedaimatest feria osadest. Recintol kestab pidu hommikuni, meie oleme lastega seal max kaheni öösel olnud ja sel kellaajal veel väsinud inimesi ei ole – nii lapsed, lapsevanemad kui ka vanaemad naudivad aasta oodatuimat pidu. Lapsed naudivad karusselle ja suhkruvatti, täiskasvanud toitu-jooki ja muusikat. Vastupidi ka muidugi! 🙂

DSC_9418DSC_9442DSC_1992DSC_1975DSC_1950DSC_1944DSC_2051DSC_2482DSC_2416


Esimesel aastal oli feria oli just lõppemas, kui oma paari kompsu ja beebi-Aleksandriga Malagasse jõudsime. Ainult paar pilti mul ongi sellest… Ja ega meil rohkem tast polnudki aega osa saada, kui paar korda läbi kesklinna jalutades – ühel korral käisime ühte vanalinna korterit vaatamas ja teisel korral käru ostmas (sealtsamast chicco poest, mis siin pildil). Ja lisaks sattusime enne tagasi hotelli minekut esimest korda pargis Platero chiringuitosse/mänguplatsile ja tutvusime “tädi Isabeliga” – üks toredamatest, abivalmimatest ja osavõtlikemast kohalikest, keda siin üldse tunneme. Tema meid sellest korrast ilmselt veel ei mäleta, “omadeks” saime kuskil pool aastat hiljem alles.

DSC_5144

poodi käru ostma

 

Teine aasta olime just beebi-Danieliga tulnud, kui Feria pihta hakkas. 2-kuuse beebiga ma pigem vältisin selliseid suuri rahvamasse. Aga no natuke ikka kärutasime ringi kah. Samas – ühelegi kontserdile ei läinud, recintole ehk kesklinnast veidi eemal asuvasse põhilissse peopaika a.k.a. feria südamesse ka ei jõudnud.

DSC_8172

newbied nagu me olime, tulime ükskord kogemata liiga hilja kodust välja

DSC_8305

 

DSC_8222

DSC_8250

Aleksandr all vasakus nurgas

Kolmas aasta – otsustasime lõpuks kõrvaltvaataja rollist välja tulla ja ka feria osaks saada. Ja kõik nautisime täiega, isegi lapsed. Sealt alates on Aleksandr feriat sama innukalt ootanud, kui oma sünnipäevagi. Ikka selle tivoli-osa pärast muidugi….

DSC_0115

 

Neljas aasta ei jäänud ka vahele! Tegelikult oli üsna töine aeg ja lisaks oli meil Artjomi venna pere külas, aga sellele vaatamata proovisime paar korda ikka feriat ka nautida.

DSC_6156

Mina pensionärina

DSC_6352 (2)

Juuhuu, feriale!!!

DSC_6849 (2)

Artjomi outfit 😀

DSC_6686-2

 

Viies aasta oli eriti tihe – meil olid eestist külalised, kellele loomulikult feriat ka tutvustasime (nad said raudselt kultuurišoki 😀 ), siis tutvusime siin kesklinnas kontserdil ühe toreda kanada tüübiga, kelle samuti recintole melu vaatama vedasime. Korra käisime põgusalt isegi Malaga eestlastega väljas (me oleme eestlastest ainukesed feriafännid siin). Sai rekordarv kontserte vaadatud-kuulatud, skabänd, kuuba bänd, igasuguseid coverbande jne. Ühte suurt poppkontserti käisime isegi vaatamas 😀 Parim vabaõhufestival maailmas noh!

DSC_8513

Minek!

DSC_8829

Ska

DSC_8596

Laste kooli siseõuel on feria ajal hoopis teine nägu

DSC_9391

niisama eputan

 

DSC_2475

laste ja kanada sõpsiga keset ööd bändi nautimas

Ja nüüd sai meie kuues feria ka läbi. Seekord olime jälle isekeskis ja tiheda töögraafiku tõttu tegime ainult kaks feriapäeva. Ühte üliägedat skabändi sattusime ka vaatama, vedas! …. ja ühte teist mõnusat tantsubändi veel. Ja see üleüldine melu ja atmosfäär, see paneb lihtsalt hinge sees laulma! Juba ootan järgmist aastat 🙂

DSC_1761

Malaga ametlik feriajook

DSC_1823

kesklinna melu

DSC_2160

recintol

DSC_2124

DSC_2222

Kõige uuem perepilt

Posted in Uncategorized | Leave a comment