Kaltsukaskoorid vol2: kinga-eri

Umbes ühe aasta jooksul second-handist (v pigem second leg?) skooritud jalanõud. Kaltsust kingade leidmine on üks põnevamaid jahiliike – isegi kui mõni ilus mudel on, siis peab veel suurus ju ka klappima 😛

Eriti “big fish” olid need mustad pidulikud kingad – just paar päeva varem öeldi salsatrennis, et lõpupeoks on musti kontsakaid vaja… ma juba kujutasin ette, kuidas mööda poode ringi käin ja midagi ei leia (nagu kevadel juba trenniskäimiseks otsitud sai, kuigi siis ei olnud ju värvipiirangut mul ees)… Pluss veel see, et 20-30 eur ka kahju kulutada kingade peale, kui kingariiul isegi suht pungil täis… Ja siis nägin ma kaltsukas 4 eur eest selliseid iludusi + täpselt parajad ka. Kõik ideaalne, kõrgus, disain, värv….just selliseid ma tahtsingi!

Ja need mustad neetidega madalad rihmikud – kuigi ma madalatega väga tihti ei käi, siis vahel on ju ikka vaja ja mõlemad kaks paari, mis eelmine aasta Eestist ostsin, läksid juba enne suve lõppu katki. Loodetavasti peab nüüd see 4 eurine ost suve lõpuni ikka vastu!

Pilt number 4 kingad on mul juba tegelikult ribadeks käidud…kui leiaks kuskilt normaalset kingaliimi, siis annaks ehk veel päästa neid…ülimugavad pikamaakingad olid noh…ja ägedad ka mu meelest.

 

Advertisements
Posted in Uncategorized | 2 Comments

Suvi

DSC_2162

Mul sai kool läbi!!! Keeltekool siis. Millal ma viimati kusagil koolis käisin? Viimase 10a jooksul vähemalt küll pole käinud. See oli muidugi üks jube pikk aasta ja lõpus olin juba viimase piirini tüdinenud ka (kodutööd, grammatika…). Aga tehtud, jee! Ise ka imestan, et pooleli ei jätnud. Järgmisele tasemele ma ilmselt ei lähe, sest noh…aeg on raha. Aga nüüd on mul vähemalt kesktasegi paberil ette näidata, kui kusagil vaja peaks minema (loodetavasti…eksami tulemused saan tegelikult alles nädala pärast teada).

Meil oli hästi tore kursus ja selles suhtes oli küll vahelduseks hea kuskil kollektiivis olla ja üle pika aja kusagile kuuluda. Enamus olid sellised vanemad inimesed, 40, 50, 60+ kellel andaluusia südame küljes nagu minulgi. Väga hästi sobitusin sinna noh 😉 Õpetaja oli ka väga äge. Ühesõnaga ei kahetse, et ennast kokku võtsin ja kooli läksin.

Lastel saab ka 2 nädala pärast kool läbi… ma ei julge mõeldagi, kuidas mu “home-office” ehk kodus töötamine suvel siis välja hakkab nägema… hirmus! Ma ei ole kisa sees just kõige produktiivsem 😛 Ilmselt tuleb päeval magada ja öösel tööd teha…

Aaa, ja salsa – seal tuleb ka kursuse lõpupidu varsti, õpime juba esinemiseks kava 🙂 Ei ole selline tavaline igav paarides tantsimine, vaid rueda de casino (ehk eesti keeles siis kasiinoratas?), mis näeb üliäge välja (kui me esinemise ajal pekki ei keera kõike ofc :D)

Lõpetuseks üks suvaline kiiruga otsitud video sellest kasiinorattast:

 

Posted in Uncategorized | 1 Comment

#momfail

Danielil oli laupäeval sünnipäev. Mõtlesin siis, et viime esmaspäeval kooli kooki, kuna meil enamasti ikka sünnipäevalaps viib miskit kooli ja siis puhutakse küünlad ja lauldakse jne. Nädalalõpus kirjutas kooligrupis Dani klassi teise Danieli ema ka, et neil esmaspäeval sünnipäev ja saab torti. Ma siis muidugi kirjutasin ka kohe suure suuga, et teisel Danil kah sünna ja tuleb eriti tordine esmaspäev lastel siis 🙂 Ostsin küpsisetordiks vajalikud asjad ära ja olin kenasti ette valmistunud…

Ja siis oligi esmaspäeva hommik käes… esiteks magasin 5 minutit sisse. Astusin unise näoga kööki lastele koolisnäkke pakkima ja järsku turgatas pähe, et mul on ju tort tegemata! Virgusin kohe imeväel ja see oli vist mu elu kiireim torditegu. Küpsisetort pole õnneks mingi peen kunst ka –  küpsis kätte, mahla seest läbi ja taldrikule ritta, kiiresti kohupiimakreem vahele ja lõpus kiirkaunistus – kiiruga hunnik mustikaid peale. Lõpuks jäi mul isegi aega ripsmete värvimiseks 😀

Kui teepeal Danielile torti näitasin, siis ta muidugi ütles, et ta ei taha mingit torti, tal juba oli tort ju. (Täpselt nii, nagu ta sünnipäeval Liisile kingituse peale ütles, et ta ei taha, tal juba on kingitus. Väga vähenõudlik poiss noh.) Kui tordi peal mustikaid nägi, siis õnneks leebus – mercadona värsked mustikad on lihtsalt nii ülihead.

Igatahes oli tal koolis koos teise Danieliga väga cool sünnipäev, isegi koolidirektor võttis neid mõlemat sülle ja lauldi sünnipäevalaulu 😀

Sorry, pildid on whatsapist ja jube halvas kvaliteedis, aga muidu nunnud ju 😛

IMG-20180604-WA0010

IMG-20180604-WA0014IMG-20180604-WA0018IMG-20180604-WA0020IMG-20180604-WA0021

Posted in Uncategorized | 14 Comments

Kaltsukaskoorid vol 1

Malagas ei ole tegelikult üldse palju kaltsukaid, max 5 tükki ehk terve linna peale. Aga üks neist asub meie juurest ainult paari sammu kaugusel ja astun seal ikka tihtilugu läbi.

Esiteks meeldib mulle idee taaskasutusest, sest kes ei teaks, kui palju riidetööstus keskkonda koormab. Teiseks on kaltsust ostetud riided juba kvaliteedikontrolli läbinud – et kui need pole juba siiani kellegi seljas ära lagunenud ja pesus topiliseks läinud, siis järelikult on väärt kaup ja peavad veel vastu. Ja noh, hinnad on ka tähtis argument!

See meie kaltsukas oli siin vahepeal paar nädalat remondis ja oli täna üle pika aja uuesti lahti. Ja peale remonti olid nad lõpuks ladudest oma suvekraami välja koukinud. Astusime hommikul Liisiga sinna sisse ja jäime lausa sõnatuks – kleidid, kleidid, kleidid! Proovisime pool poodi läbi ja müüjad räägivad ilmselt veel mitu kuud nendest kahest hullust tsikist, kes terve poe tahtsid tühjaks osta. Õnneks suutsime ikka natuke piiri pidada – mina väljusin 64 eur väärtuses kraamiga ja Liis lõi 55 eur laiaks. (vaata SIIT täpsemalt) Ma ei ole vist elusees ühestki kaltsukast nii palju asju korraga ostnud… 4 kleiti, 2 seelikut ja 5 toppi :O

Tegelikult on mõlemad piltidel jalas olevad kingapaarid ka sealtsamast, juba varem ostetud 🙂

Posted in Uncategorized | 3 Comments

Heh!

loojang suur

Kunagi, kui olime alles Malagasse kolinud ja siin ühtegi eestast ei tundnud, tegin facebooki grupi “Eestlased Malagas”. Nüüdseks ei ole ma seal isegi mitte adminn enam, sest minu nägemuses oli see grupp teiste Malagas pesitsevate eestlastega tutvumiseks ja infovahetuseks. Läks aga nii, et grupis on hetkel u 1000 inimest, kellest heal juhul ainult 20% elavad kusagil kusiganes Hispaanias ja Malagast on liikmeid üldse alla 1%. Hetkel on see grupp pigem mõeldud nendele, kes alles unistavad siiakanti (või üleüldse Hispaaniasse) kolimisest ja tahavad infot töökohtade, korterite, kliima jne kohta. Loomulikult on selline veebinurgake ka väga vajalik ja räägin seal ise ka tihti kaasa. Aga minu esmane idee oli hoopis midagi muud – siit 600 000 elanikuga linnast teiste eestlaste üles leidmine. Hetkel oli meid siin omateada ainult u 6 + lapsed. Aga hiljuti kohtus Kairika bussis mingite eestlastega, kes juba mõnda aega ka siin elanud. Ja Anna-Liisa tutvus ka kahe siin pesitseva eesti noormehega. Ja Artjom ajas töölt tulles kusagil ühe eesti tüübiga juttu, kes siin mõnda aega juba olnud. Ehk siis ilmselgelt on meid siin rohkem, kui olime arvanud. Aga sealt “Eestlased Malagas” grupist ei hakka ju need inimesed silma. Iga nädal on seal mõni umbes selline teema, et tere, kolime Malagasse! Ja kommentaaridest selgub, et tegelikult mõnda teise siin lähedal asuvasse linna, Fuengirolasse või Benalmadenasse näiteks, kus on juba niigi sadadeviisi eestlasi ees ja kes pole aastate jooksul meisse puutunud, sest neil on seal oma kogukond ees, seega ei saa tõenäoliselt ka nendest uutest “Malagasse” kolijatest meie uusi naabreid, kellega koos midagi põnevat ette võtta.

Niisiis tuli meil mõte spets grupp Malaga linna eestlaste jaoks teha. Et need päriselt siin meie kõrval elavad rahvuskaaslased välja sõeluda ja meie ühistesse tegevustesse kaasata 🙂 Kõlab ju hea ideena, onju? Kes võiks arvata, et sellest jube palju jama, arusaamatusi ja solvumisi tuleb? Aga vot tuli, nii uskumatu kui see ka pole. Üks sõimas facebookis meid lausa bitchideks, sest kuidas me ometi julgeme nii üleolevalt käituda, et ainult oma linna inimesi otsime (tema nt elab Malagast poole tunni rongi või autosõidu kaugusel asuvas teises linnas, mis on eestlasi suht puupüsti täis). Ma ei viitsinud seal ausaltöeldes hüsteerikutega vaidlema hakata, aga minu jaoks on see umbes võrdväärne sellega et ok, kui mu kõrval üks kortermaja on mu meelest väga äge ja mul elab seal sõber ka kellel ma pidevalt külas käin, siis ma ju ikkagi ei trügi selle maja korteriühistu liikmeks? Sest tegelikult ma ju ei ela seal. Ma oleks oma maja ühistu liige pigem ju. Veidraid inimesi on ikka olemas noh. Selle asemel, et viisakalt küsida ja uurida ja kokku saada on vaja lumehelbekese kombel solvuda, näppudele tuld anda ja profülaktikaks igas kaares sappi pritsida. Hea reality-check muidugi, sest ma omas vaikses kulgemises olin juba ära unustanud, et sellist tüüpi inimesed ka olemas on.

See on see, kui tahad teha head, aga välja kukub ikka nii nagu ta kukub 😉

Posted in Uncategorized | 2 Comments

Muusika

Ma mõtlesin. Või noh, facebook tuletas täna ühe 7a tagasi jagatud muusikapala meelde, ja kuna mul oli viimaste kuude üks veidramaid päevi, siis tõmbas see lugu natuke pisara välja. Ja siis mõtlesin, et miks on nii, et igal inimesel on paar kuni kümme lugu, mis panevad kuidagi hingekeeled helisema ja mõjuvad ka aastate möödudes sinna kusagile hella koha peale. Ja siis on muidugi ka paar-kümme lugu , mis panevad alati jala tatsuma ja näo särama. Ja veel see küsimus, et ma saan mõne kuu pärast 35, et huvitav kas minu hingelugude nimekiri on juba täis, sest olen juba karastunud ja elu õppetundidega tundetuks muutunud või lisandub sinna edaspidi veel midagi…

Aga… paar pisarakirkujat ja paar jalatantsutajat, siit nad tulevad (just nii, nagu praegusel hetkel meelde tulid, võimalik et mõni teine päev tuleks hoopis teised lood meelde):

Kaks kahe kategooria vahepealset lugu, mis on ühtlasi nii kurvad kui tantsutuju tekitavad 😉

No ja siis hakkasin ma neid rõõmulugusid mõtlema,sattusin sellise video peale ja sain aru et ma ei suudaks eluilmaski ainult viit valida. Isegi 100 on vähe.

Nt need vist olid siit välja jäänud (ja veel paljud teised ka, aga ma peaks nüüd magama kah minema):

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Algajale hispaaniassekolijale

  1. Et kolimine sujuvamalt läheks ja närvid säästetud saaks, proovi juba enne kolimist hispaania keelt õppida, kohapeal mine kindlasti oma piirkonna riiklikku keeltekooli (escuela oficial de idiomas, väga soodsate hindadega).
  2. Korteri valik – eelistused on muidugi erinevad, aga soovitan valida selline, kus olemas kondikas (nii kütmiseks kui jahutamiseks) ja kuhu päeva jooksul veidikegi päikest sisse paistaks. DSC_0867
  3. Eelmise punktiga tihedalt seotud – talvel (november-märts) kipuvad uute tulijate korterid hallitama minema. Õhuta elamist iga päev, eriti vannituba. Ära kuivata toas pesu. Õhukuivati kulub ka marjaks ära. Väike vihje – kui hommikul ärgates on aknad udused, on olukord juba kriitiline. DSC_5636.JPG
  4. Ära unusta, et siesta ajal (kell 14-17) on paljud poed ja asutused kinni. Sama kehtib ka pühapäeva kohta. DSC_6220.JPG
  5. Paberimajanduse koha pealt on kaks tähtsamat asja, mida omada – NIE number ja kohalik pangakonto. 2016-03-27 19.38.51
  6. Kohviarmastajatele – võimalik, et maitse asi, aga minu meelest on ainuke joodav kohv toidupoes see, millele on peale kirjutatud “Colombia”. Paki hind veidi alla 3 euro. IMG_20171113_120703.jpg
  7. Autoomanikuna ole valmis selleks, et auto muutub üsna kiiresti kriimuliseks. Aga ära muretse, kõigil on kriimulised, naudi parem ilusat ilma. DSC_5491.JPG
  8. Enamus toidud, mida Eestist igatsed, on tegelikult kohalikes toidupoodides olemas, tuleb lihtsalt osata otsida. Ja need üksikud, mida tõesti ei ole, leiad kindlasti vene- ja ukraina poodidest. Don’t panic! DSC_5477.JPG
  9. Hispaanlased söövad õhtusööki väga hilja, näiteks kell 22.00 on täitsa sobiv aeg alustamiseks. Absoluutselt mitte keegi ei söö siin kell 18-19, nagu eestlased harjunud on. Ja õhtusöögid on ülipikad, ikka mitu tundi järjest. DSC_0165
  10. Kevadel ole männimetsas ettevaatlik, sest liikvel on ülimalt allergilised tõugud (googelda oruga procesionaria), mis võivad nt väikelastele ja koertele surmavalt ohtlikud olla. ORUGAS DE PROCESIONARIA EN BUSCA DE UN PINO .EN PUERTO LOBO.FOTO ALFREDO AGUILAR
Posted in Uncategorized | 2 Comments