Mmmm oliivid!

Danielile ikka meeldib endiselt nalja visata.

Näiteks vaatab ta vahel mulle silma ja ütleb: “Mmm, oliivid! Nämmnämmnämm” (sest rohelised)

Või kui ütlesin, et hakkan sangriat tegema: ” Mmmm, veri!” (sangre on hisp keeles veri)

Või ühe mänguasja kohta ütlesin, et see on salamander. “Mmmm, salat! Nämnämnäm.”

Ehk siis nagu näha, meeldib lapsele süüa 😀

Aga muidu jõudis ta siin vahepeal juba viieseks ka saada.

davdavdav

Kusjuures ma ütleks, et see viiene on endiselt meie pere kõige veidram tegelane. Kõige kangekaelsem ka. Näiteks uute riiete foobia on endiselt teemas. Ma olen igasuguseid süsteeme katsetanud – meelitanud ja keelitanud mingit uut riiet selga panema, proovinud teda mänguasjade või maiustustega ära osta (Aleksandri puhul alati mõjub, aga Daniel on äraostmatu… hea poliitikumaterjal), vägisi kaklemise ja kisa saatel riideid selga pannud… salaja öösel magamise ajal talle uued riided selga toppinud (ärgates viskab kohe seljast ja on kuri) ja veel igasuguseid nippe proovinud. Ja suht-koht alla andnud lõpuks. Nii et praegu on tal kolm ühesugust kollast pusa, kolm paari halle pükse ja kaks paari oranze sokke. Ja kokku saamegi ühe alati sama välimusega Danieli.

DSC_1471

Ok tegelt on tal kaks halli t-särki ka, millega nõus magama või kodus ringi lippama, aga nendega keeldub ta kooli või avalikkuse ette minemast. Kusjuures pikkadelt pükstelt lühikestele üleminek läks seekord õnneks uskumatult libedalt ja ilma pisarateta. Väga lihtne nipp. Tuli lihtsalt pikkade pükste sääred lühikeseks lõigata 😀 Püksid ju samad ja omad, nii et ta ei saanud väga protesteerida 😉 Pean vist pusade varrukatele ka natuke kääre näitama…

Aga selle “foobia” tõttu jäi tal kooli lõpupeol esinemata. Sest nende klassi dresscode oli punase südamega valge t-särk. Ma rumaluke lootsin et ehk õnnestub ta ikka ära rääkida, ostsin t-särgi ja joonistasin südame ka peale. Maailma kõige mõttetumalt raisatud tund mu elus vist, ei oleks pidanud vaeva nägemagi.

Ja see, kuidas tal mänguasjapoodidest täiega suva on. Tahaks hoopis tehnikapoodi. Ostaks patareid või ventilaatori või kella või raadio vms. Näiteks mis ta oma sünnipäevarahade eest ostis – elektrooniline kell/äratuskell, rannamadrats, teibihoidik, kaks kommiautomaati, lennukissevõtmiseks kaelapadi.

Ükskord käisime kahekesi toidupoes. Lubasin, et ta võib ühe asja valida, mida osta…valis paki šampinjone. Teinekord olime jälle poes. Valis vedelseebi. Viimati valis autolõhnastaja (mis sest, et meil autot ei ole). Erihobi on tal veel Tigerist või Ale-Hopist telefonilaadijate ostmine.

Ja mis tea arvate, kas ta kodus mängib ka? Mkmm..toimetab hoopis. Praegu näiteks pesi sügavkülmasahtli puhtaks. Vahel peseb aknaid (vedelseebi või nõudepesuvahendiga….), rõdu põrandat (rohke veega – vaesed alumised naabrid), nõusid (nii et vahused nõud ripuvad restil). Ükskord pesi kassi ka rohke vedelseebiga puhtaks… Lilli kastab ka muidugi + kolme väikeset kaktusepoega, mis ta Tigerist endale ostis. Lauad saavad ka aegajalt ikka vee ja seebiga “puhtaks”. Ja põrandad….mopp peab loomulikult veest tilkuma. Ja kasside liivakasti puhastab vahel….noh nii et terve köök on ikka liiva täis.

Müstika lausa – Aleksandr näiteks ei tee mitte ühtegi nendest asjust. Ta reaalselt mängib. Mänguasjadega: legod, playmobilid, autod…joonistab muudkui oma koomiksilaadseid asju, vaatab multikaid, ehitab minecraftimaailmu… Lihtne laps – ei mingeid ootamatuid üllatusi, kui liiga vaikseks on jäänud.

Advertisements
This entry was posted in Kolmkeelsed lapsed, Malaga, Veini kõrvale lobajuttu. Bookmark the permalink.

3 Responses to Mmmm oliivid!

  1. nuuksu2019 says:

    Nii armas lugemine 💖

    Liked by 1 person

  2. Tähelepanek says:

    Tal on väga palju eripäraseid jooni, mis on omased autismispektrihäirele. Võib-olla aitab see info natuke mõista last.

    Like

    • Mar says:

      Ma olen netis ja blogides tähele pannud, et tihtilugu, kui lapsel on tugevam iseloom või ta harju keskmisest erineb, poogitakse kohe mingi häire külge…kellel hüperaktiivsus, kellel autismispekter jne. Minu arust on loomulik, et lapsed on erinevad, täpselt nagu omal ajal minu õdede vendadega olime me kõik erinevad ja mulle oleks samuti võidud hakata autismi külge pookima, sest vahemikus 3-7a ei rääkinud ma mitte kellegagi väljaspool kodu või nt esimesed 10 eluaastat keeldusin pükse kandmast (ainult seelikud sobisid). Aga näed, täitsa tavaline inimene kasvas must. Ja vahel panen isegi püksid jalga. Samamoodi näen ma ju Danieli pealt, et ta on täitsa tavaline laps, koolis teeb kõike kaasa, räägib inimestega juttu (ta on pigem meie pere kõige jutukam tegelane) jne. Nii et sellised diagnoosid ja märkused peaks tulema ikka koolist või perearstilt, mitte netikommentaarides… Lihtsalt selline väike tähelepanek ja soovitus edaspidiseks, saan aru, et kommenteerija ei mõelnud tegelikult ju halba, aga tasuks pigem võõrastele inimestele mitte diagnoose panna.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s